Kas reklaam mõjutab sind?
Kas reklaam mõjutab sind?
Lugesin Äripäeva ja avastasin uut turunduse vallas. Nimelt tuli härra Noop välja ideega, et reklaam ei pane kedagi õlut ostma.
Reklaam ei pane õlut jooma. Kui ma seeni ei söö, siis ma neid ei söö. Ei ole oluline, mil moel seda reklaamitakse. Aga kui ma seeni söön, siis saab reklaamiga suunata valima kas süüa puravikke või šampinjone — Tarmo Noop
Panen siia küsitluse, mida teie arvate, kas reklaamiga on võimalik panna õlut tarbima?
Loading ...
Mulle meeldib õlut juua. Reklaam ei pane mind rohkem või vähem 4pakke ostukorvi panema. Reklaamiga on võimalik muuta seda, et millise 4paki ma valin. Olen toodud tsitaadiga nõus.
Kuna ükski sinu küsitluse vastusevariant mulle ei sobi, siis ma ei vasta.
vaat, Sa tead, et ma ei joo õlut. ja ükski reklaam ei tee seda mulle maitsvaks 🙂
Jään järsult eriarvamusele – reklaamiga saab praksselt kõike teha ning panna kindlati ka inimese õlut jooma. Mind tabas see üleeelmine nädal, ki just ühe õlle kiitmine viis mind provimiseni ja sealt edasi olen joonud juba mitu pudelit. Õlut on nii eirnevate maitsetega, et (minu enda) jutt, et õlu ei maitse, ei päde tegelikult. Minu teine argument miks ma juba 10 aastat ei ole õlut joonud on, et mulle ei meeldi õllekultuur. Mulle ei meeldi viltuste nägudega kusevad parmud õllepruulijat röökimas. Ka seda saab reklaamiga järsult mõjutada – heas seltskonnas paar Fullers ESB-d või Ayinger Ur-Weisset libistada on ka senisele õllepõlguril reklaami toel võimalik.
Varem jõin õlut, kuid viimased 3,5 aastat ei ole pruukinud. Ükski uus reklaam kus võib kogunisti 2 autot võita ei ole veel mind uuesti jooma ajanud 🙂 Eks aeg näitab kas mõni reklaam suudab seda…
Ma ise olen muidugi reklaami mõjusse uskuja. Esimeseks näiteks tooksin väikesed lapsed, kes veel alkoholi ei tarbi. Kuigi see, mida nad esimest korda joovad, oleneb nende puhul ka kättesaadavusest, siis reklaam kindlasti mõjutab nende eelistusi.
Eriti küüniline oleks teha näiliselt täiskasvanutele suunatud reklaam, milles arvestada 13-18 aastaste väärtushinnangute ja eelistustega (määrata näiteks VALs ja fookusgrupi abil), ja mitte keegi ei tõesta ära, et tegemist on mingi laste mõjutamisega (ref K-kohukesed).
Lisaks on veel inimesed, kes pole ammu/kunagi õlut joonud. Nad näevad mingit uut toodet promovat kampaaniat ja mõtlevad, et seda võiks ju proovida (Vali Dooli näide).
äh, Priit, ma jälle ütleksin, et eks on neid Vali Dooli tüüpi inimesi küll. a nt ma olen veendunud, et ükski õlu ei kõlba juua (ja lihtsalt vahel üliharva maitsen kellegi pudeli pealt midagi, telekareklaamist sõltumatult – ja on endiselt vastiku õllemaitsega) ja mingi dlight vms asi on ilmselt veel hullem.
umbes nagu rõhuv enamik asju, mida meil siidri nime all turustatakse. ma lihtsalt ei tahagi neid proovida, sest paaris väga ilgelt korrast piisab. pealegi ei meeldi mulle nimede väärkasutus ja solkimine. ma ei maitse maasikasiidrit, sest maasikast ei saa siidrit teha. lisaks veel ei taha ma mõeldagi, millest see jook koosneb.
ja nt veini ma ostan rahakoti/viinamarjasordi/veidi ka geograafia järgi ja veenmine, et nt late harvest on hea vein, ei tööta. lastagu reklaami palju tahetakse.
muide, http://www.roheline.ee avalehel on reklaamitögamisüritus kirjas. ausalt, elaks end kohe välja 😛